Ehk peenema nimega pardiconfit on roog, mis passib just sügisesse nädalavahetusse kõige paremini. Uhkele nimele vaatamata on tegemist hirmlihtsa retseptiga, mis tahab vaid veidike planeerimist. Koivad võib lihtsalt unustada paarisks tunniks ahju, samal ajal kui tuba täitub vaikselt mõnusa lõhnaga, mis ahjust imbub.
Retsept jäi silma eelmine aasta Liina blogist, kus temagi sellele lihtsale ja maitsvale kõhutäiele tunnustust jagab.

Sõltuvalt sööjate arvust vastav arv pardikoibi
värskeid tüümianioksi
loorberilehti
soola ja musta pipart

Hõõru koivad soola ja pipraga, pane marineeruma loorberilehtede ja tüümianiokstega. Järgmisel päeval lao koivad ahjupotti, lase ahjul kuumus maksimumini tõusta ja pane pott ahju. Lase kuumata 15 minutit, keera ahjus kuumus 150°C peale ja lase sulada umbes 3 tundi.
Kõrvale passib hästi õlles või õunamahlas hautatud hapukapsas või röstitud juurviljad.

Pardirasva soovitan ka alles jätta, valades selle läbi sõela suletavasse anumasse, et sellega järgmine kord hõrke ahjukartuleid valmistada.

Vahetevahel tabab mind seletamatu küpsetamishimu. Eriti siis, kui satun erinevaid blogisid või retsepte läbi lappama ja ette jääb retsept, mis tundub nii-nii maitsev ja liiga lihtne, et mitte ära proovida.
Kuigi mulle meeldib pärmitaignaga mässata siis kiired hapupiima/keefiri ja soodasaiad on head just selleks puhuks, kui värske saialise isu tekib ootamatult. Nii ootamatult, et pliidil podisevat suppi ei saa ilma värske hõrgu ja pehme saiaviiluta süüa.
Sai seisab pehme 3-4 päeva.
Inspiratsioon ja retsept: Peppercorns in my pocket blogist.

5 dl nisujahu
1 dl odrajahu
1 tl küpsetuspulbrit
1 tl soodat
2,5 dl tugevamaitselist riivitud juustu (kasutasin goudat ja parmesani)
rohkelt jahvatatud musta pipart
1 sibul
2 küüslauguküünt
1 tl kuivatatud tüümiani
4 spl oliiviõli
5 dl keefirit
1 spl linaseemneid
soola
seesamiseemneid

Kuumuta pannil 2 spl õli ja haki sibul ja küüslauk peenelt, lisa tüümian ja hauta segu klaasjaks. Lase veidi jahtuda. Sega omavahel kuivained ja juust, lisa jahtunud sibulasegu. Lisa ülejäänud õli ja keefir, sega enam-vähem ühtlaseks aga mitte üleliia. Vala taigen võitatud keeksivormi, riputa peale seesamiseemned ja küpseta 200 °C juures 40 minutit. Lase saial veidi aega taheneda, kui lõikama asud.

Kui sul tuleb järsku isu värske saia järele, millel koorik on krõbe ja sisu pehme, siis see retsept on just õige.
Me mõlemad oleme sisse võetud saia krõbedast koorikust ja tihtipeale kerkib just värsket saia või leiba lõigetes küsimus, kes nuki saab ära süüa. Just krõmps ja rabe koorik on minumeelest parim osa saiast.
Nende lapikute saiakeste puhul ei saa unustada muidugi küpsetatud küüslaugu ja salvei aroomi, mis tainast sõtkudes kätele külge jääb ja hiljem ahjust tuppa imbub. Parimad on saiad kohe ahjust tulles ning sobivad ideaalselt mõne soojendava supi või tummise ahjuroa kõrvale krõbistamiseks.
Idee GoodFoodist.

220 gr valget jahu
30 gr odrajahu
1 tl soola
1 spl kuivpärmi
2 dl sooja vett
1 spl oliiviõli + määrimiseks ja praadimiseks
2 küüslaguküünt
4-5 salveilehte
5-6 spl riivitud parmesani

Kuumuta pann vähese õliga ning riivi sinna küüslauk ja lisa salveilehed. Prae madalal kuumusel kuni küüslauk on läbikumav ja salvei tugevalt lõhnama hakkab, lase jahtuda.
Sega jahud, pärm ja sool, lisa soe vesi ja õli. Sõtku veidi, lisa pannilt küüslauk ja salvei ning sõtku tainast umbes 10 minutit. Kata taignakauss käteräti või toidukilega ning lase soojas kohas kerkida umbes 30 minutit. Võta kerkinud taigen kausist ja jaga kaheksaks võrdseks osaks. Rulli taignarulliga iga pall umbes 0,5 cm paksusega kettaks ning aseta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Määri pealt rikkalikult õliga ning kui tahad eriti krõbedaid ääri, siis nirista õli ka saiakeste äärtesse. Lase kerkida umbes 10-15 minutit, küpseta 200°C pöördõhuga / 220°C tavalises ahjus kuskil 10 minutit. Võta saiad korraks ahjust välja, puista juustuga kiirelt üle ning pane uuesti aju tagasi umbes 3-5 minutiks kuni juust on sulanud ja saiad ilusad kuldpruunid. 

Reedeõhtused süsivesikud! Pitsataigen ja kaste juba varasemast postitusest, ühel pitsal katteks hiidkrevetid, kalmaar, sinimerekarbid, peekon ja teisel salaami, chorizo, austerservikud, lisaks mõlemal mozzarellat ja värsket rukolat.

Kalaroogi siit blogist tihtipeale ei leia. Kui täiesti aus olla, siis on see alles teine kalaretsept viienda tegutsemisaasta jooksul. Kõlab veidralt, kas pole. Selleks on küll lihtne põhjus, nimelt meeslemmik ei söö kala. Nii see väärt kraam meie köögis ongi põlu alla sattunud. Ausalt öeldes pole lihtne kala süüa ka üksinda, oma vastumeelsust igasuguse kalalõhna ja kalasöömise kui sellise vastu väljendatakse üsna häälekalt. Eriti valjuks läheb see protestihääl siis kui ma ostan koju marineeritud heeringat või kilurulle või hoidku selle eest, et julgen avada tuunikalakonservi. Suudlustest võin siis ainult unistada kuni ma hambad uuesti ära pesen.
Mõnukord saavad aga isud võitu ja vahest harva valmistan kaks eraldi sööki, kala mulle ja midagi muud PeZile. Seekord tahtsin teha valget kala ja just ahjus ja kookoskaste tundus eriti ahvatlevana.
Inspiratsioon nami-namist.

500 gr külmutatud heigifileed
1 purk kookospiima
3 sl austrikastet
1 sl heledat sojakastet
2 tl kurkumit
valget pipart
soola

Sega omavahel kookospiim ja maitseained, aseta sulanud ja kuivaks patsutatud kala ahjuvormi ja vala kookospiimaga üle. Küpseta 200°C ahjus umbes 30 minutit. Serveeri pruuni riisi või muu meelepärasega.