Kui nüüd täiesti aus olla, siis selle maiuse tegin ma tegelikult eelmisel aastal. Aga kuna siin oli vahepeal ülekaal magusatel roogadel siis ei hakanud ma selle retseptiga kuhugi kiirustama.
Ameerikas kuulus key lime pie autentset versiooni on siinmail keeruline teha kuna minuteada pole meil key laime (eestikeelne nimetus mulle teadmata) üldse saada. Key laim on internetis leiduva info põhjal väiksem, seemneterikkam, mõrudam ja hapum kui siin müüdavad laimid. Igaljuhul on väga mõnusat hapukasmagusat laimikooki võimalik valmistada ka nendest. Kook ise on lihtsamast lihtsam ja kes sellega pole varem kokku puutunud, imestavad alati, kuidas nii väheste koostisainetega on võimalik nii maitsev kook valmistada. Ideaalne magusroog inimesele, kes ei armasta liigmagusaid ja läägeid magustoite.
Ruutude idee said siit retseptist, mis individuaalseks serveerimiseks minumeelest täiesti suurepärane mõte. Ilusaid ruute on sellest koogist natukene raske lõigata, sest kohev ja vahune täidis tahab kangesti noa külge kleepuda. Selle vältimiseks on hea mõte iga lõike järel nuga märjaks kasta.

250 gr digestive küpsiseid või piparkooke
70 gr sulatatud võid
5 munakollast
1 purk suhkruga kondenspiima
250 ml värskelt pressitud laimimahla
kaunistuseks laimikoort

Purusta küpsised ja sega võiga. Suru koogivormi põhja (kasutasin umbes 20x27cm suurust vormi) ja küpseta 180°C ahjus 10 min. Tõsta ahjust ja lase jahtuda, jäta ahi sisse.
Vahusta munakollased korralikult, vala juurde kondenspiim ja vahusta paar minutit veel. Sega juurde laimimahl kuni täidis on korralikult segunenud. Vala vormi ja küpseta 180°C ahjus 10 min, tõsta välja ja jahuta (täidis peab olema kergelt võdisev). Kui kook on jahtunud, tõsta külmkappi ja hoia seal minimaalselt 4 tundi või üleöö. Serveerimiseks lõika kook ruutudeks, kaunista laimikooretükikestega.

USAs kuuldavasti äärmiselt popp küpsisevahetus ehk Cookie Swap on nüüd ka Dagrise poolt Eestisse toodud. Väga tore ettevõtmine, registreerisin end kohe, kui asjast lugesin-nägin.
Kuna küpsisevahetus kuulutati päris varakult, siis mul oli aega erinevaid retsepte läbi vaadata ja just õiget otsida. Lihtne see just polnud, sest enne pühi on küpsiseretsepte blogid ja retseptilehed täis, üks isuäratavam kui teine. Jäin pidama paari variandi peale. Õnneks soovitas mu kallis PeZ küpsised päev varem valmis teha, et juhul kui midagi untsu läheb, siis oleks aega uued teha. Mul on hea meel, et ma seda soovitust kuulda võtsin, sest esimene küpsiselaar läks veidi aia taha. Maitseomadustelt mitte, väljanägemise osas aga küll. Kuna ma veeretasin küpsised liiga suured ja asetasin pannil liiga lähestikku, siis sain ahjust  lihtsalt kolm pannisuurust karamellküpsist. Mis tükkideks murtuna olid väga maitsvad ja tänaseks juba otsas on.

Seejärel läksin järgmise retsepti juurde, mis õnnestus kenasti ja peaks kindlasti kõikidele šokohoolikutele meeltmööda olema. Retsepti leidsin une Gamine dans la Cuisine blogist, siin tehtud väikeste mugandustega.

375 gr jahu
125 gr magustamata kakaod (nt. Meie Mark)
0,5 tl küpsetuspulbrit
0,5 tl kaneeli
0,5 tl soola
150 gr demerara või fariinisuhkrut
1 dl tumedat siirupit
4 spl maapähklivõid
110 gr võid
1 tl vaniljeekstrakti
1 muna
2 spl kanget kohvi
4 spl Vana Tallinna likööri
200 gr tumedat šokolaadi (kasutasin Kalevi 80%, kaneeliga)
100 gr valget šokolaadi

Sega omavahel kuivained: jahu, kakao, küpsetuspulber, kaneel ja sool. Eraldi kausis vahusta toasoe või suhkruga, lisa maapähklivõi ja vahusta veel. Nüüd lisa muna, vaniljeekstrakt, siirup, kohvi ja Vana Tallinn. Vahusta natuke veel. Haki valge šokolaad ja pool tumedast, sega see taignasse koos kuivainetega. Kata kauss toidukilega ja aseta külmkappi umbes tunniks ajaks tahenema.
Kuumuta ahi 180°C-ni ja võta taigen kapist. Vooli väikesed kuulikesed, aseta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja suru klaasi põhjaga lapikuks. Küpseta 8 minutit. Lase jahtuda. Sulata vesivannil ülejäänud tume šokolaad ja kata sellega küpsised. Naudi klaasi piima või tassi kohviga.

Ise sain küpsised Koopatibilt

Noralt

ja Dagriselt endalt. Dagrise pakis oli veel armas lisa pulgakoogikese näol.

Kõik olid väga-väga maitsvad, aitäh! Ma pole korraga vist nii palju küpsiseid söönudki kui selle viimase nädala jooksul. Ma loodan, et mu teele pandud pakid ka kõigini jõudsid, sest tõelise blondina unustasin oma telefoninumbri neile peale kirjutada :)

Ehk kuivikud nagu neid hellitlevalt kutsuti. Krõbedad on nad tõepoolest ja tänu sellele ideaalsed kaaslased kohvi või tee kõrvale magusaks suutäieks. Heaks kingiks ka, arvestades aina lähenevad jõuluhooaega.
Retsept Nami-Namist, natuke muudetuna.

60 g toasooja võid
250 g peenikest suhkrut
2 muna
400 g nisujahu
1.5 tl küpsetuspulbrit
noaotsatäis soola
150 g koorimata terveid mandleid
100 gr kuivatatud jõhvikaid
1 tl ingveripulbrit
1 tl vaniljeekstrakti

Vahusta või ja suhkur, lisa ükshaaval munad. Lisa ülejäänud koostisosad ning sega ühtlaseks. Moodusta kaks või kolm piklikku “halgu” ja küpseta 180°C kraadises ahjus 20 minutit. Võta ahjust, lase jahtuda 10 minutit. Lõika umbes 1 cm jämedusteks viiludeks ja lao uuesti ahjuplaadile ning järelküpseta 5-10 minutit kuni ääred on kuldpruunid.

Selle koogi lugu sai alguse sellest, kui mul tuli ühel õhtul vastupandamatu koogiküpsetamise isu (teate ju küll, kuidas see on) ja mul oli arvel täpselt 3,88 eurot ja ega ma tegelikult poodi ei tahtnudki minna. Kuna ma teadsin, et kodus pole mune siis kaevusin internetti otsima munavaba koogi retsepti.
Mulle oli ammu silma jäänud üks tagurpidi banaanikook Juci sulest, aga see retsept eeltoodud põhjustel ei sobinud, siis otsustasin olla loominguline ja paar sobivat retsepti lihtsalt üheks ühendada. Tulemuseks oli kleepuv ja karamelline, kohev ja niiske kook, mis minu jaoks oli täielik hitt. Karamellistunud banaanid olid suussulavad ja järgmine kord panen ma neid koogi sisse vähemalt topelt koguse.
Kui tavaliselt banaanikookidega on see lugu, et mida küpsemad banaanid, seda parem, siis selle koogi puhul pole vahet. Veidi tooremad banaanid saab ahjus lihtsalt eelküpsetades just parasjagu pehmeks ja sulanuks muuta.

Kate:
3 keskmist banaani
50 gr mandleid
4 spl demerara või fariinisuhkrut
4-5 tl võid
poole sidurni mahl

Taigen:
6 dl keefirit
1 dl õli
2 dl demerara suhkrut
2 dl valget suhkrut
8 dl nisujahu
1 spl vaniljeekstrakti
1 tl söögisoodat (kuhjaga)
poole sidruni mahl

Koori banaanid ja lõika pikkupidi pooleks. Raputa 2 spl suhkrut koogivormi põhja, aseta banaanid suhkrule ja raputa peale ülejäänud suhkur. Puista banaanidele ka jämedalt hakitud mandlid, tilguta kõigele sidrunimahla ja kõige peale aseta võitükid. Kui sul on banaanid, mis pole väga küpsed, siis küpseta banaane 200°C ahjus 10 minutit.
Taigna jaoks sega kokku kuivained, lisa keefir, sidrunimahl, vaniljeekstrakt ja õli ning sega kiirelt ühtlaseks taignaks. Vala ettevaatlikult banaanidele ning küpseta 180°C ahjus 50 minutit. Testi koogi küpsust puutikuga. Lase koogil 5 minutit vormis jahtuda ning kummuta ettevaatlikult taldrikule.

Selle koogi lugu sai alguse sellest, kui vaatasin köögilaual kõrguvat õunakuhilat ja mõtlesin, et ma polegi see sügis õunakooki veel teinud. Ja kuna õunakookide retsepte on tuhandeid, häid retsepte samamoodi väga palju, jäi esialgu lihtsalt mõte koogist pähe kummitama. Veetsin mõned päevad ideed peas keerutades ja veebist retsepte lugedes, kui otsustasin proovida kätt iirise tegemises. Sest õunte ja iirise kooslus kõlab ju isuäratavalt! Tegelikult on protsess lihtne ja karta pole midagi.
Ja ausõna, koogipuru ei tee ma enam külma võiga kunagi, sulavõiga oli see niivõrd lihtne. Kahju kohe, et ma seda varem ei teadnud. Kõik need purukoogid, mis tänu sellele tegemata jäänud on! Külma või käsitsi jahusse näppimine on üks tüütumaid asju, mida ma küpsetamise juures tean. Ja sellist õiget ja head köögikombaini mul ka pole, mis ühe nupuvajutusega koostisained ühtlaseks taignaks võlub.
Kook ise on väga maitsev ja külluslik, eriti ääred, mis ahjus iirisesegust karamelliseks küpsesid. Eriti maiad teevad iirist topeltkoguse ja serveerimisel niristavad seda koogitükile veel peale.
Algretsept Nami-Namist.

Tainas:
2,5 dl nisujahu
1 dl demerara suhkrut
1 tl küpsetuspulbrit
2 tl vaniljeekstrakti
80 g sulatatud võid
1 muna
0,75 dl maitsestamata jogurtit või piima

Iiris:
2,5 dl suhkrut
3 spl võid
1 dl 35% rõõska koort

Kate:
2 keskmist õuna
1 spl kaneeli
250 gr ricottat
0,5 dl demerara suhkrut
1 muna

Kõigepealt valmista iiris. Selleks vala suhkur kuivale pannile ja kuumuta keskmisel kuumusel. Sega vahepeal, et suhkur ühtlaselt sulaks ja pruunistuks tumedat kuldpruuni värvi. Lisa või ja sega ühtlaseks, lase keeda umbes paar minutit. Lisa vahukoor ja keeda segu veel umbes 3-5 minutit, pidevalt segades. Ole ettevaatlik, vahukoore lisamisel suhkrusegu hakkab mullitama ja võib pritsida! Kui iiris on valmis, tõsta pann kuumuselt ja lase veidi jahtuda.
Taigna jaoks sulata või. Sega kuivained ja lisa sellele veidi jahtunud sulavõi, sega kõik ühtlaseks puruks ja jaota puru kaheks. Ühele osale lisa muna ja jogurt/piim ja klopi ühtlaseks taignaks. Vala see 20cm läbimõõduga lahtikäiva vormi põhja. Lõigu õunad väikesteks tükkideks ja sega kaneeliga. Pane õunatükid vormi ja vala õuntele soe iirisesegu. Klopi omavahel ricotta, muna ja suhkur, vala see iirisesegule. Kõige peale raputa ülejäänud puru ja küpseta kooki 180°C ahjus umbes 45 minutit.
Võta kook ahjust, lase jahtuda umbes pool tundi enne lahti lõikamist.