Polegi ammu siin muljetanud mõnest söögikohast või põnevast kulinaarsest paigast. Kuna idee kodulähedasest kohvikust, kuhu pühapäeva hommikuti kohvi ja praemune sööma minna, oli meile peaaegu et soovunelmaks siis Kalamajja kolides oli meil hea meel kohvik Boheemi lähedase asukoha üle. Paar korda seda külastanud, jäi kohvikust tore mulje, eriti just söögist. Võib-olla mitte just superkiirest teenindusest aga kuna me tavaliselt väga pirtsakad selles osas ei ole ja hindame kohti pigem ikka söögi kvaliteedi järgi, ei lasknud me sellest end heidutada. Kuid eileõhtune kogemus kahjuks oli nii vilets, et ma lihtsalt ei saa vaiki olla. Ma niiväga tahtsin üdini positiivset vastukaja kirjutada, ausõna!

Kuna tulemas oli iganädalane teisipäevak ehk sõpradega veinitamine ja söömine, tekkis Katil mõte, et läheks istuks vahelduseks hoopis kuskil väljas ja PeZ pakkus välja Boheemi. Mõte tundus hea ning ma broneerisime meile laua.

Kuigi jõudsime kohale kokkulepitud ajaks, siis polnud laud reserveeritud ning oli hõivatud pealekauba. Teenindaja, ärgates oma kokteili tagant, vaatas märkmikusse ning avastas, et oi jah, oligi reserveering. Teatas seejärel meile, et inimesed, kes seal praegu istuvad, teevad väljas suitsu ning me oodaku ukse ees niikaua, kuni nad tulevad ning ta siis ütleb neile, et laud on tegelikult kinni. Huvitav. Aga olgu. Teised külastajad saabusid suitsetamast, kuulsid uudist ning lahkusid, visates meie suunas veel paar sapist märkust.

Istusime lauda, ootasime oma 15-20 minutit, vahepeal jõudsid saabuda sõbrad ning alles siis ilmutas teenindaja ennast koos menüüdega. Saime uuesti oodata umbes sama kaua kuni tellimusi kirja panema tuldi. Tellisime pudeli maja punast ja maja valget veini. Tüdruk ei kõssanudki, et neil pole konkreetset majaveini ning ammugi mitte seda, mis hinnaklassis veini ta meile kavatseb serveerida.

Söök oli hea, selline hubane nagu üks kohvikusöök olla saab. Minu kanapasta oli mahlane ja maitsev, kuigi portsjon oli veidi väikesevõitu aga muidu oli kõigil kõik hästi.

Teenindaja kogu õhtu vältel meie vastu erilist huvi üles ei näidanud, jooke pidime ise leti äärest juurde tellimas käima, kuigi tean, et seal käib asi tegelikult vastupidi. Aga hea küll, ka selle võib andeks anda.

Suurepärane üllatus tabas meid lõpus, kui toodi lauda arved. Nimelt täpsustamata oma veinimarki, oli ta meie eest ise valiku teinud ning toonud meile maja vaat, et kõige kallimad veinid. Olime muidugi osaliselt ka ise süüdi, küsimata, mis väidetav kohviku majavein maksab, kuid leian, et on elementaarne teenindajast külastajat sellest teavitada. Või vähemalt pole ma kokku puutunud siimaani ühtegi sellise teenindajavõi asutusega, kus seda tehtud pole. Seega eeldasime rumalalt, et majavein on üks soodsamatest valikus – kuid mitte Boheemis! Selle peale kõigepealt vihastasin, täna olen lihtsalt veidi solvunud.
Ilmselt ei ole seal kõik teenindajad nii ükskõiksed, kui see kes meile eile sattus, kuid kahju on ikkagi.

Ma kindlasti lähen külastan Boheemi edaspidigi, kuna söögid on seal maitvad ning soodsad, koht on kodu lähedal ning üldine atmosfäär nauditav, kuid teenindus, kahju küll, tahab kõvasti lihvimist.

Ütleme nii, et see teema on juba meelel ja keelel mõlkunud mõnda aega. Ehk siis St.Patricu söögid. Eriti veel Foorumis avatud, see kõige uuem. Suvel käisime seal alguses paar korda päevapraade söömas, lootuses, et värskelt avatud koht ja ehk on natuke paremad ja hoolsamalt valmistatud.
Aga ei. See on tegelikult suht teada, et Patricu päevapraed pole eriti midagi väärt, aga no tavaliselt jääb lootus ikka, et kui menüüst tellida, on veidi parem. Polnud seal mitu kuud käinud kui üks õhtu sõber arvas, et võiks natuke istuda ja aega veeta. Tore. Kõht oli ka täitsa tühi, tellisin menüüst woki kanaga teriyaki kastmes ja PeZ võttis wrapid singiga. Ma lihtsalt isegi ei tea, kuidas seda kogemust kirjeldada, või üleüldse. Lihtsalt piinlik? Wok, mis mulle toodi, oli üks konkreetne külmutatud pakisegu, mida ka kunagi korra proovinud olen. Ja kes on neid kunagi vähemalt korra kodus teinud, siis teate, et kõik koostisosad maitsevad täpselt ühtemoodi. Porgand maitseb nagu külmutatud segu. Hernes maitseb nagu külmutatud segu. Kõik maitseb nagu külmutatud segu. Kuidas saab üks südalinnas asetsev pubi(kett) endale lubada sellist kvaliteeditust? Wrapis olid lihtsalt suured jämedad singiviilakad (nagu vanasti vanaema vorstiviile lõikas, siuksed 5mm jämedused kettad) ja hulganist majoneesi. Ja natuke salatit, ja kõik.
See on lihtsalt arusaamatu, miks selline potensiaal raisku lastakse niivõrd viletsa toidu pärast. Sest sisekujundus on ju täitsa hea, asukoht super jne. Miks miks miks? Loomulikult pole me ainsad ja pole see ka esimene kord, nii pidevalt halva kvaliteediga toitu pole ma mujal saanud.
Kui veel arvestada, et end reklaamivad nad veidi nagu iirihõngulisena, siis on pilt veel masendavam. Tee või boikott. Aga kokkuvõtteks on St.Patricu köögikunst olnud läbi aegade üks kehvemaid, kahjuks. Või on nad võtnud endale eesmärgi, et kui pubi siis pole vaja vaeva näha? Sest muu suhtes mul midagi kobiseda eriti pole, seal istuda ja mingit toredat lõbujooki juua on ju vahva.

Üsna tihti käime lõunastamas Basiilikus, mis asub Coca-Cola Plazas. Veider koht päris hea restorani jaoks mumeelest.
Pildil vormipitsa BBQ kana, suitsutatud Gouda juustu ja grillitud ananassiga, 110.- Võiks isegi öelda, et tegemist oli pirukaga, täidis oli vedelemapoolne ja üsna rikkalik. Maitse oli hea, päris magus, natuke isegi karamelline. Kui pitsa lauda toodi, oli see ilmselt just ahjust võetud, sest ta oli tulikuum ja lõigates hakkas väljajooksnud vedelik vormis särisema. See oli küll esmakordne minujaoks, äärmiselt meeldiv üllatus. Sõime seda juba teist korda, ja mida paljude asutuste kohta öelda ei saa, on selle köögi söögid stabiilselt hea tasemega.
Päevapastad on seal tavaliselt olnud üsna head, ei mäleta, et oleks ülekeedetuna seda toodud või midagi sarnast. Aga päevasöögid on alati nõrgemad kui menüüst tellides, seega võib arvata, et menüüpastad on veelgi paremad.
Ükskord suvel oli naljakas seik, kui olime just oma söögid kätte saanud, kui ettekandja palus kõikidel külastajatel väljuda (õnneks on neil terrass) sest kinole olla justsama pommiähvardus tehtud. No mis seal ikka, sõime siis õues edasi. Ühtegi pommi õnneks toopäev kinos ei plahvatanud.
Hetkel on paraku vaade üsna nukker tänu ümberringi toimuvale ehitusele ja kasvavale Tallinnale, mis kunagi valmis saada ei taha. Seega igava kaaslasega sinna ei soovita minna, aknast ei paista mitte midagi huvitavat ega meeliülendavat, vaid hunnik soojakuid ja veel sügavalt haigutav maapõu.
Vaatest ja asukohast vaatamata on tegemist minumeelest väga mõnusa kohaga, olen sealt ka väga head lattet saanud. Soovitan kindlasti, minge ja nautige head sööki ja teineteise seltskonda.

Käisime paar päeva tagasi lõunastamas uues söögikohas Kuus Pelmeeni. Niipalju, kui ma veebist infot ja arvustusi leidsin, olid need enam-vähem positiivsed, seega otsustasime proovida. Lootuses saada kohapeal valmistatud pelmeene.
Ausalt öeldes oli söök tegelikult veidi pettumust valmistav. Noh, okei, tegemist on küll sellise kohaga, mis reklaamib end kui kiirelt ja odavalt, põhimõtteliselt aga nii kiirelt ometi ei võiks. Supiks oli seekord borš, ja ma olen üsna kindel, et tegemist polnud kohapeal valmistatud supiga, vaid “vana hea” Salvesti purgisupiga. Maitse oli lihtsalt selline … purgine ja vesine. Ja pelmeenid. Neid ju ometi ei tohiks olla väga raske teha? Tundub, et vist siiski, sest minumeelest olid ka need poest-karbist. Või ma eksin? Väga tahaksin, kuigi maitsemeel ütles muud. Ja frititud pelmeenid olid kuidagi eriti vintsed, ilmselt olid pikemat aega seal soojas seisnud juba :)
Positiivne selle koha juures oli sisekujundus, minumeelest väga tore ja värviline, suurim pluss. Kuigi ikkagi suht söökla atmosfäär.
Kõhu saab kiirelt täis, mitte just tegelikult väga soodsalt (supp + kausike pelmeene ja keefir ca 60.-) ja kui tõesti poepelmeenid (või nende maitse) meeldivad, siis võib ju täitsa külastada. Või kui tõesti on söömiseks aega vaid 15 min.

Me käime aeg-ajalt lõunat söömas Gonsiori tänaval itaalia restoranis nimega Il Nostro. Nagu ka koduka teksti lugedes järeldada võib, ei ole tegemist kohalike omanikega. Ka menüüst leiab lõbusaid tõlkevigu. Ettekandjad on seal kõik venelannad (mõni on toredamas tujus kui teine) ja aeg-ajalt on köögis näha ka itaallasest kokka. Kui teda seal näha on, on parem söögielamus kindel. Aga ilmselt on temalgi aeg-ajalt vabad päevad. Vahest võib teeninduse üle viriseda aga söögid on seal üldjuhul head. Ja rikkalikud, kui mitte öelda, et rammusad. Pluss on see, et ma ei ole sealt veel väga ready-made toitu saanud, ka need mitte, kes seal rohkem käinud. Pildil seekord pasta rustica, äärmiselt rammus ja seekord veidi liiga soolane. Aga üldises plaanis ma tahaks seda kohta tegelikult ikkagi soovitada. Juba näiteks sellepärast, et PeZi korduv kogemus USAst näitab, et selles restoranis on tegelikult head itaalia söögid. Kuigi võiks vastupidist arvata, kuna USAs on ju oluliselt rohkem itaallasi ja ka itaalia restorane, aga söögi kvaliteet olevat seal olnud nõrgem. Go figure. Ehk siis meil on siin pealinna kesklinnas koht, kust saab head itaaliapärast söögipoolist.