Mulle tundub, et see mahlane ja tummine lambalihast burger sobib sügist alustama väga hästi. Arvestades täiesti mõistlikku ilma, ei vaataks keegi imelikult, kui veel grill aianurgas käima lükata ja paar mahlakat burgerit seal valmis visata. Loomulikult saab seda burgerit teha ka toas, pliidil ja panni peal, tõtt tunnistades me nii tegimegi.
Sügis on minumeelest igati lambaliha hooaeg, lihale iseloomulik maitse sobib vähe jahedamatesse ilmadesse hästi. Kui tavaliselt on meil burgerifänn nr. 1 PeZ siis seekord võtan kogu au endale sest kui nägin seda retsepti ühes ingliskeelses blogis, tahtsin ma seda kohe süüa.
Seekord ei kasutanud ma tavalist poe burgerikuklit ega ei hakanud seda ka ise küpsetama, vaid ostsin oliivide ja päikesekuivatatud tomatitega ciabatta Kalamaja Pagarikojast. See on koht, kust saab parimaid pirukaid, saiakesi ja küpsiseid, leiba ja igasuguseid muid hõrgutavaid küpsetisi.

Viigimarja-sibulamoos:
veidi õli
6 kuivatatud viigimarja
2 punast sibulat
3 spl palsamiäädikat
4-5 spl vett
soola-musta pipart

Burger:
300 gr lamba hakkliha
1 tl kuivatatud punet
2 küüslauguküünt
peotäis hakitud peterselli
soola-musta pipart
röstitud ciabattaviile
paar viilu suitsujuustu

Moosi jaoks haki sibulad ja viigimarjad, kuumuta väikseses potis koos õliga paar minutit. Lisa palsamiäädikas ja vesi, lase keema tõusta ja seejärel keera kuumus väga madalaks. Lisa sool-pipar ja lase moosil madalal kuumusel kaane all keeda vähemalt 15 minutit, kuni sibul on klaasjas ja moos pehme ja kreemine. Vajadusel võid vahepeal lisada vett.
Burgeri jaoks sega kokku hakkliha maitseainetega ja riivitud küüslauguga ning lase külmkapis veidi tõmmata. Vormi 2 korralikku pätsi ja grilli/prae neid umbes 10-15 minutit, pätse aeg-ajalt ümber pöörates. Kui lihapätsid on peaaegu valmis, pane mõlemale peale korralik tükk suitsujuustu ja aseta pannile/grillile kaas, et juust ära sulaks.
Pane burger kokku, lisades juustule korralik lusikatäis moosi. Kõrvale läheb hästi Newcastle õlu koos kreeka stiilis salatiga.

Maks on üks igavesti maitsev tooraine ja eriti hea meel on selle üle, et poest on nüüd saada ka jahutatud pardi- ja küülikumaksa. Viimase otsa komistasimegi viimati Prismas ja kuigi ostunimekirjas seda kirjas polnud, maandus see siiski meie korvis. Kiired otsingud internetist andsid kasinad tulemused aga õnneks oli Piretil välja pakutud üks variant, kuidas küülikumaksa valmistada ja selle järgi juhindusingi. Lisandiks olev kirsikaste on tõeliselt hõrk ja sobib maksa juurde ideaalselt.
Erakordselt maitsev on maks grillituna, seega soovitan kindlasti võimaluse korral maks hoops vabas õhus grillrestile visata.

400 gr küülikumaksa (1 pakk, Rannamõisa)
2 dl piima
praadimiseks õli
soola
musta pipart

Kirsikaste:
200 gr külmutatud kirsse
1 dl punast veini
1 dl puljongit
1 spl demerara suhkrut
1 spl palsamiäädikat
soola
musta pipart
1 spl maisitärklit + veidi külma vett

Puhasta maks ja pane piima sisse likku, hoia külmkapis umbes 1 tund. Vahepeal valmista kirsikaste: pane külmunud kirsid potti ja lase madalal kuumusel neil vaikselt sulada. Lisa vein, puljong, suhkur, palsamiäädikas ning keeda umbes 10 minutit või kuni vedelik on piisavalt aurustunud. Lisa sool ja pipar maitse järi, lisa omavahel segatud tärklis ja külm vesi ning lase uuesti keema tõusta. Tõsta kuumuselt maha.
Kuivata maks köögipaberiga, raputa üle soola-pipraga ja prae kas grillpannil või grillil mõlemalt poolt umbes 1-1,5 minutit.
Serveeri värske salati ja hõrgutava kirsikastmega.

Et uut aastat mitte alustada klišeelikult salati või supiga, rääkimata igasugustest “olen sel aastal tublim” lubadustest siis lubage ma lajatan ühe korraliku lihase suutäiega ehk burgeriga.
Veisehakklihast vormitud mahlased pätsid, kuhu vürtsikuse jaoks on lisatud chorizot, sisse peidetud tükk head fetat sobib ideaalselt kahe viilu tumeda ciabatta vahele. Veidike kiirmarineeritud kurki ja ürtidega segatud toorjuustu ja ideaalne reedeõhtune söömaaeg on valmis.

Burgeri jaoks:
250-300 gr veisehakkliha
50 gr chorizo vorsti
3 vutimuna või 1 kanamuna
2 tl worchestire kastet
soola-musta pipart
2 viilu fetajuustu

pool tumedat ciabattat

Fetasalat:
100 gr kirsstomateid
1 punane sibul
3 spl musti oliive
pool kurki
1 tl kuivatatud punet
2 spl oliiviõli
veidi jääsalatit (valikuline)
1 tl äädikat (kas 5%-st või kangemat, sõltub su enda maitsest)

Määre:
3 spl toorjuustu
0,5 tl kuivatatud punet
0,5 tl kuivatatud majoraani
veidi paprikapulbrit

Kiirmarineeritud kurk:
pool kurki
1 tl 30% äädikat
1 tl õli
soola

Vahele veel:
1 valge sibul ja tomat viiludena

Burgerite jaoks haki chorizo, lisa hakklihale koos munade ja muuga, vooli kaks pätsi. Mõlema pätsi keskele täidiseks pane viilakas fetajuustu.
Salatiks lõigu kõik koostisosad ühesuurusteks tükkideks, sega ja jäta veidikeseks marineeruma. Toorjuust sega maitseainetega. Kurk viiluta ja sega äädika, soola ja õliga ja tõsta külmkappi.
Burgerid prae võimalusel grillpannil, keskmisel kuumusel mõlemalt poolt umbes 6-7 minutit. Siis jäävad burgerid seest roosad ja mahlased.
Lõika ciabatta pooleks, prae paar minutit pannil. Määri toorjuustuga, lisa kurk, sibulaviilud, tomat ja burger ja proovi kuskilt otsast burgeri söömist alustada.

Mulle meeldivad burgerid. Mitte just tingimata need mida võimaldavad nt Hesburger või MacDonalds, aga miski lihas ja salatis kahe saia vahel tekitab vahel vastupandamatut kihku. Paraku lõpeb see reeglina just ühes nendest kahest eelmainitud kohast, mis juba ette teada läbikukkumine. Eriti mõnus on sattuda pool päeva soojas seisnud burgeri peale, mis majoneesist ja rasvast läbiimbunud ja meeldivalt nätske. Päris häid burgereid teevad Tartu mnt. Mack ja Tabasalu Babyback, nende viga aga on, et nad on veidi liiga suured ja mõlemad asuvad veidi ebamugavates kohtades. Suvalise putka burgerid aga on täis topitud mingit absurdi, mis kõik mikrolaineahjus aetud millekski mis peaks selline olema siis, kui ta juba söödud ja allaneelatud. Ja välimise äärega kõrvetad keele kui nt kotletis pead jääst läbi hammustama. Rikkalik.
Ning võibolla on see pärand ajast kui ma ise kunagi Haapsalus vanemate burgeriputkas vahel abiks käisin, aga korraliku barbeque burgeri tegemine on mul elus alati üks sihte olnud. Seega nüüd esimeste soojade ilmade tulekul õnnestus ideel sabast kinni saada ja teoks teha ning selgus et kõik on oluliselt lihtsam kui võiks arvata.

Kotletid (8 suurt saab sellest umbkaudu, ilmselt rohkem väiksemaid, aga võib vabalt protsentuaalselt vähendada):
1kg kodust segahakkliha (oluline just et segahakkliha, muidu ei taha nad grillil vormi hoida, aga võib teha ka veisehakklihast valmis, ära vormida, seejärel sügavkülmutada enne grillimist)
4 spl nisujahu (täistera on parem, käskis Kärt öelda)
3-4 muna
2-3 sibulat
Küüslauku
Maitseks võib veel igasugu asju lisada, me lisasime veel tükeldatud päikesekuivatatud tomateid ja jalapenosid
Soola ja pipart

Kaste:
See nüüd on suhteliselt umbkaudne, aga maitstes ja katsetades umbes sellistest komponentidest peaks siiski päris maitsva kastme saama. Aga kindluse mõttes võib üle kaeda, terve internett igasugu BBQ kastme retsepte täis.
Sojakastet
Külmpressitud oliiviõli
Mett/pruuni suhkrut/siirupit
Sinepit
Soola
Chilihelbeid
Hapukurke/hapukurgi marineerimisvedelikku

Muu:
Hamburgerikukleid (need lubas Kärt ka järgmine kord ise teha, niiet retsept tuleb hiljem)
Värskeid tomateid

Jääsalatit (või rucola või rooma, igasugu hiinakapsad ja lehtsalatid on natu maitsetud. Jääsalat on mõnusalt krõmpsuv ja mahlane)
Hapukurki
Juustu

Tükelda sibul, küüslauk ja muu võimalikult peeneks (nt purustajaga) ning sega kõik komponendid kokku. Sega põhjalikult läbi, ja vormi piisavalt suurteks kotlettideks.

Sega kastme komponendid kokku näiteks väikeses purgis, pane kaas peale ja raputa ja maitse mida veel lisada või kas on ok. Selline pigem tunnetuse värk, kui magusat või paksu kastet ise soovid.

Viska kotletid grillile ja lase mõlemalt poolelt küpseda kuni liha ise restilt lahti tuleb, seega siis ca 5 minutit. Kui peaaegu valmis, pane igale kotletile paar viilu juustu, lase sulada.
Pane ka kuklid sisemise poolega korraks grillile, et sai seest veidi röstuda saaks.

Ja siis ainult kokku laduda Krabby Patty stiilis – sai, kotlett, kaste, hapukurk, sibul, salat, tomat, sai.

Tulemuseks, uskukuge või mitte, üks kõige maitsvam burger üldse. Ainuke hoiatus – selle kõrvale suurt midagi ei maksa planeerida, siiani kõik kes söönud on lõpuks äganud, aga pole raatsinud söömata jätta kuna nii hea on. Ahjaa – nime sai see sellest kui hr. Kaspar, pärast tervet ööd ülevalolekut, laadalkäiku ja autolaadungitäit alkoholi ägises, süües juba teist eksemplari: “Pleasuresauruuuuuuuuuuu…*hammust*uuuuusfff”.