Tatrajahu lainel jätkates… Sattusin sellele retseptile Toidutares brausides ja lisasin kohe tänapäeva järjehoidjasse ehk Pinteresti. Eile õhtul sattus retsept jälle silma alla ja mõtlesin, et prooviks nüüd.
Neid on väga kiire ja lihtne teha, mustaks saab vaid üks kauss. Leivakesed ei ole väga pehmed aga mitte ka väga kõvad, ütleks, et koorikleiva ja näkileiva vahepealne. Mulle väga maitsesid, teen neid kindlasti veel ja veel. Neid on hea krõbistada hommikuks või teha eelroaks erinevate katetega.
Originiaalretsepti muutsin oluliselt, sest kuivainete ja keefiri vahekord oli veider ja täpselt retsepti järgi tehes poleks ma kuidagi seda tainast saanud “vormida”, sest see oli vedel nagu hapukoor.

6 spl tatrajahu
2 spl täistera kaerahelbeid
1 spl suhkrupeedi helbeid (või asenda kaerahelvestega, odrajahuga, kamajahuga, täisterajahuga)
1 küüslauguküüs
1 spl linaseemneid
1 spl päevalilleseemneid
0,5 tl kuivatatud punet
0,5 tl kuivatatud majoraami
0,5 tl kuivatatud rosmariini
0,5 tl suhkrut
0,5 tl meresoola
0,5 tl küpsetuspulbrit
0,25 tl soodat
1 suurem muna
1,5 dl keefirit

Sega kuivad ained omavahel, riivi hulka küüslauk, lisa muna ja keefir, klopi taigen ühtlaseks. Taigen on suhteliselt märg, seda on lihtsam vormida niiskete kätega. Vormi ahjuplaadile sobiva suurusega pätsikesed, umbes 4-5mm paksused ja peopesa suurused. Küpseta 200°C ahjus 25-30 minutit. Kui sa neid kohe ei söö, siis järgmisel päeval enne söömist soovitan need läbi röstida.

Mulle tundub, et see mahlane ja tummine lambalihast burger sobib sügist alustama väga hästi. Arvestades täiesti mõistlikku ilma, ei vaataks keegi imelikult, kui veel grill aianurgas käima lükata ja paar mahlakat burgerit seal valmis visata. Loomulikult saab seda burgerit teha ka toas, pliidil ja panni peal, tõtt tunnistades me nii tegimegi.
Sügis on minumeelest igati lambaliha hooaeg, lihale iseloomulik maitse sobib vähe jahedamatesse ilmadesse hästi. Kui tavaliselt on meil burgerifänn nr. 1 PeZ siis seekord võtan kogu au endale sest kui nägin seda retsepti ühes ingliskeelses blogis, tahtsin ma seda kohe süüa.
Seekord ei kasutanud ma tavalist poe burgerikuklit ega ei hakanud seda ka ise küpsetama, vaid ostsin oliivide ja päikesekuivatatud tomatitega ciabatta Kalamaja Pagarikojast. See on koht, kust saab parimaid pirukaid, saiakesi ja küpsiseid, leiba ja igasuguseid muid hõrgutavaid küpsetisi.

Viigimarja-sibulamoos:
veidi õli
6 kuivatatud viigimarja
2 punast sibulat
3 spl palsamiäädikat
4-5 spl vett
soola-musta pipart

Burger:
300 gr lamba hakkliha
1 tl kuivatatud punet
2 küüslauguküünt
peotäis hakitud peterselli
soola-musta pipart
röstitud ciabattaviile
paar viilu suitsujuustu

Moosi jaoks haki sibulad ja viigimarjad, kuumuta väikseses potis koos õliga paar minutit. Lisa palsamiäädikas ja vesi, lase keema tõusta ja seejärel keera kuumus väga madalaks. Lisa sool-pipar ja lase moosil madalal kuumusel kaane all keeda vähemalt 15 minutit, kuni sibul on klaasjas ja moos pehme ja kreemine. Vajadusel võid vahepeal lisada vett.
Burgeri jaoks sega kokku hakkliha maitseainetega ja riivitud küüslauguga ning lase külmkapis veidi tõmmata. Vormi 2 korralikku pätsi ja grilli/prae neid umbes 10-15 minutit, pätse aeg-ajalt ümber pöörates. Kui lihapätsid on peaaegu valmis, pane mõlemale peale korralik tükk suitsujuustu ja aseta pannile/grillile kaas, et juust ära sulaks.
Pane burger kokku, lisades juustule korralik lusikatäis moosi. Kõrvale läheb hästi Newcastle õlu koos kreeka stiilis salatiga.

See on kindlasti nüüd üks suvine amps ja retseptikski on seda palju nimetada. Aga nii hea, et keele viib alla!
Üks mõnus suupiste või eelroog suvisesse päeva või õhtusse, külma valge veini või siidri kõrvale.

väikeseid kukeseeni
võid
värskelt riivitud parmesani
värsket peterselli
ciabattaviilakaid
soola

Prae puhastatud seened pannil võis, maitsesta soolaga. Sega kokku värskelt riivitud parmesani ja hakitud peterselliga, säti krõbedatele ciabattaviiludele. Naudi kohe.

See õhtu- või lõunasöögiks paraja suurusega võileib on inspireeritud saatesarjadst Man v. Food, mida soovitas mulle üks vana sõber. Kuigi võileib on selle kohta imelik öelda, sest selles ei sisaldu ei võid ega leiba. Kodune sub? Eh, misiganes ta on, massiivne on ta meie mõistes küll. Samas seda showd vaadates üsna tavalise suurusega, eriti arvestades siin rohelise suuremat ja liha väiksemat osakaalu. Saade on tõeliselt halb, see ajab sind isutama igasuguste asjade vastu, mida pole just kõige mõttekam süüa, eriti just tervislikel kaalutlustel.
Ühe terve värske sooja sepiku vahele läks: pehmet kitsejuustu, sinepit, frillice salatit, balsamiäädikas ja vahtrasiirupis hautatud sibularõngaid, chorizo-vorsti, kahte erinevat sorti sinki (veise ja sea), õhukesi juustuviilakaid ja hapukapsast. Lõikasime kaheks, sõime ära, maitses väga ja siis hakkas kõht valutama. Head isu!