See kaunitar sobib hästi hetkel täie hooga käivasse kõrvitsahooaega. Vähemalt mulle tundub, et see hooaeg käib.
Mulle väga maitseb kõrvits igat moodi valmistatuna. Ka toorelt, kui tegemist on ekstra kollase-oranzi viljalihaga, siis on mõnus magusate krõmpsude kõrvitsatükkidega maiustada.
Enamasti ma siiski röstin kõrvitsa eelnevalt ahjus ära, et seda oleks mugavam säilitada ja kiirem kasutusse võtta, kui mingi hea mõte tekkima peaks. Kõrvitsat röstides intensiivistub ju maitse ja kollane värv.
Ka selles kohupiimatordis kasutasin röstitud kõrvitsat, mida eelnevalt isegi veidi nõrutasin, et kõrvitsa maitse eriti välja tuleks. Kook pole väga magus, pigem mahedapoolne. Maiamatel soovitan lisada suhkrut 0,5 dl jagu rohkem kui retseptis antud.

Karamell:
4 spl röstitud kõrvitsaseemneid
1 dl demerara (või valget) suhkrut

Põhi:
50 gr võid
20 Digestive küpsist

Täidis:
3-4 dl nõrutatud röstitud kõrvitsapüreed
4 muna
2,5 dl fariinisuhkrut
2 tl vanilje ekstrakti
1 tl kaneeli
0,5 tl jahvatatud kardemoni
0,5 tl jahvatatud ingverit
0,25 jahvatatud nelki
veidi riivitud muskaatpähklit
400 gr ricotta kohupiima

Karamelli jaoks pane valmis kuumakindel alus ja selle peale küpsetuspaber, millele saaksid karamelli valada. Vala suhkur külmale pannile ja kuumuta, kuni see sulama hakkab. Sega vajadusel ettevaatlikult ja kuumuta kuni karamell on merevaigukarva ja ilma tükkideta. Lisa röstitud kõrvitsaseemned, sega kiirelt ühtlaseks ja vala ettevalmistatud kuumakindlale alusele. Aja karamellimass kiirelt (karamell jahtub päris ruttu!) ja ühtlaselt laiali, et see oleks piisavalt õhuke murdmiseks.
Koogi jaoks sulata või ja sega see purustatud küpsistega ühtlaseks massiks, suru 22cm läbimõõduga koogivormi. Vahusta õrnalt munad, lisa ülejäänud täidise koostisosad ja sega ühtlaseks massiks. Vala küpsisepõhjale ja küpseta 180°C ahjus 1 tund. Jäta ahju uks lahti ja lase koogil täielikult jahtuda. Kaunista jahtunud kook enne serveerimist murtud karamellitükkidega.

Jah, ma tean ma tean. Jälle kõrvits. Aga ma ei saa midagi teha. Ma üldse ei plaaninud siia seda üles panna, järjekordne kõrvitsakook ju. Mul oli see plaanis lihtsalt valmis teha, külalistele pakkuda, ise ka natuke süüa ja kõik. Sest, nagu näha, ei ole mul tervest koogist piltigi.
Aga see lihtsalt on väga hea kõrvitsakook. Parem, kui see eelmine, mida ma alati tegin. Ehk et ma otsustasin ikkagi selle viimase tüki jäädvustada ja siin jagada. Seda kooki lihtsalt peab tegema.
Kook paistab esialgu veidi tihkevõitu ja raske aga ei ole seda mitte. On hoopis üllatavalt kerge ja mahlane. Imestad isegi, kui mitu tükki sul õnnestub endale korraga näost sisse ajada. Ma tean, ma proovisin.
Retsept muudetud kujul Nami-Namist.
80% šokolaadi leiab Pärnu mnt.-l asuvast Kalevi kommipoest. Neil on kaneeliga versiooni ka vahest, mis on jumalik.

3 muna
1 dl muscovado suhkrut
2 dl demerara suhkrut
(suhkrud võid asendada 3 dl tavalise suhkruga või fariinsuhkruga)
4 dl nisujahu
1 tl vanillisuhkrut
1,25 sl küpsetuspulbrit
1 spl kaneeli
1 tl jahvatatud kardemoni
0.5 tl ingveripulbrit
0,5 tl jahvatatud muskaatpähklit
2 spl brändit
100 gr 80% šokolaadi + 50 gr glasuuriks
0.5 tl soola
1.25 dl maisiõli (või muud mahedamaitselist õli)
500 gr kõrvitsapüreed (või riivitud toorest kõrvitsat)
koogivormi jaoks veidi võid ja riivsaia

Valmista ette koogivorm, kas suur ümmargune keeksivorm või 24-cm lahtikäiv vorm. Võita see ja puista üle riivsaiaga.
Siis haki šokolaad jämedalt ja sega kokku kuivainetega (välja arvatud suhkur). Vahusta munad suhkruga, lisa brändi ja kõrvitsapüree, sega korralikult. Lisa taignale kuivained ja õli, sega õrnalt kokku.
Vala taigen koogivormi ja küpseta 175°C ahjus 1 tund või kuni koogi keskele pistetud puutikk kuivaks jääb. Võta ahjust ja lase vormis veidi jahtuda.
Soovi korral võid jahtunud koogile peale niristada sulatatud šokolaadi. Selleks sulata hakitud šokolaad vesivannil, lisa paar supilusikatäit kuuma vett ja nirista koogile.

Ploomid on mulle juba lapsest saati väga maitsenud, lisaks sellele tundunud ka üsna haruldased. See viimane ilmselt sellepärast, et kunagi oli mul vanaema-vanaisa juures aias üks maagiline ploomipuu, mis kandis imevähe kuldseid mesiseid ploome. Suvel, kui ploomid valmisid, käisin iga päev ploome üle kontrollimas, kas vahepeal mõni vares või pasknäär või keegi teine pahaline pole neid kahjustanud. Kui need loetud 8 ploomi lõpuks valmis said, anti igale ühele üks ploom ja seda ma siis sõin härdusega, niivõrd imeline tundus see. Oleks ploomikivi ka süüa saanud, oleks ma ilmselt sellegi ära söönud. Peale paari aastat mõne ploomi kandmist suri ploomipuu ja siiani pole talle asendust aeda muretsetud.
Oma aia ploomid on mujaoks kuldaväärt viljad ja isegi poest või turult neid tuues mõtlen alati väga hoolikalt läbi, mida nendest head teha. Või kas tasuks hoopis niisama ära süüa.
Seekord oli vaja oma uus koogivormi sisse õnnistada ja otsustasin ploomikoogi kasuks. Kuna ma selliste täidisega kookide väga suur meister pole, lappasin läbi nii mõnegi retsepti. Eriti just põhja osas, sest mulle ei maitse eriti väga rammusad muretaignapõhjad, millesse on uhatud äärtu hunnik võid. Sellepärast valisingi põhja retsepti Sööme silmadega blogist, täidise ka peaaegu sealtsamast.

Põhi:
50 gr võid
75 gr hapukoort
0,5 dl suhkrut
3 dl jahu
1 tl vaniljeekstrakti
noaotsaga soola

Täidis:
~400gr ploome
200 gr hapukoort
1 tl vaniljeekstrakti
1 muna
200 gr martsipani

Põhja jaoks mudi omavahel külm või, hapukoor, suhkur, lisa vanilje ja jahu. Pressi taigen vormi (kasutasin 23cm suurust) ja pane külmkappi jahtuma. Klopi omavahel hapukoor ja muna, lisa vanilje. Puhasta ploomid. Nüüd küpseta põhi umbes 10 min 200°C ahjus, võta välja ja raputa põhja tükeldatud (või riivitud, kui oled võimeline) martsipan, vala peale täidisemass ning aseta kõige peale ploomipoolikud. Küpseta veel umbes 25-30 min. Enne serveerimist lase koogil täielikult jahtuda.

Kui keegi väga suur martsipanisõber ei ole, võib selle asendada hoopis peotäie mandlilaastude ja 1 dl suhkruga. Aga ma ei soovitaks seda, kui vähegi kannatab. Hapukad ploomid ja magus martsipan sobivad omavahel ideaalselt.

Selle vägagi hooajalise koogi (jälle rabarber!) tegin ka maal emadepäeva puhuks, retsept jälle Pillelt, omapoolsete mugandustega. Nimelt asendasin kookose martsipaniga. Tõeliselt suussulav tükk, ausalt. Pilt pole just kõige sätitum ja esinduslikum aga uskuge mind, see kooslus on väärt proovimist. Eriti kui rabarberit ju väga pikaks ajaks ei jätku.

Põhi:
3 dl nisujahu
2 sl suhkrut
noaotsatäis soola
100 gr võid
1 muna
Täidis:
50 gr võid
2 dl suhkrut
1 tl vanillisuhkrut
250 gr 30% hapukoort
2 muna
200 gr martsipani
2 sl nisujahu
Vahele:
400 g rabarbrit

Põhja valmistamiseks sega kokku kuivained ja või, näpi purutaoliseks massiks. Sega sisse muna (käsitsi on seda oluliselt lihtsam teha kui lusikaga) ja vormi palliks, tõmba toidukile ümber ja tõsta külmkappi tahenema. Sega kokku täidis – vahusta toasoe või suhkruga, lisa munad ja lõpuks hapukoor. Lõigu rabarber, kui sul on nooremad ja peenemad rabarbrid, ära koori, saad koogile ilusama roosaka värvi. Võta kapist taigen, mis on vähemalt 30 min seisnud ja rulli see vähese jahuga ringikujuliseks, ca 10 cm jagu suuremaks kui vorm ise on. Tõsta taigen vormi, eelküpseta umbes 10-15 min 180°C juures. Kui see tehtud, vala vormi põhja rabarbritükid, pudista ühtlaselt nende peale martsipanitükid ja vala kõige peale täidis. Ja pista kook ahju tagasi küpsema umbes 30 minutiks.

Sellest väljavoolanud täidisest ei maksa välja teha, see söödi kõik ära, niivõrd maitsev oli. Soojalt on see kook minumeelest kõige parem. Kõrvale ei soovitaks ei jäätist ega muud, martsipani ja rabarbri maitse koos enam täiustamist ei vaja.

Mul oli tõeliselt hea meel üks õhtu koju tulles ja leides, et PeZi vend oli meile külla tulles kaasa toonud kastitäie häid asju maalt. Ja ühe toreda kõrvitsa. Kastis leidus moosi, hulganisti soolaseeni, hapukurke, kõrvitsasalatit. Mõnus! Soolaseentest tegime kohe salati, Thredahlia oli just mugavalt paar päeva tagasi sellest kirjutanud. Kuigi salati sai tulisoolane kuna olin piisavalt rumal, et seeni mitte leotada, oli see siiski väga hea, peale paari keedumuna lisamist ja paari päeva seismist. Õnneks on seeni veel ja jälle kogemuse võrra rikkam ehk siis varsti uuesti ja paremini.
Aga nii, kui ma kõrvitsat nägin, mõtlesin, sellest tahan ma küll vähemalt ühe koogi teha. Mitte täidisega vaid just sellise nagu pildil näha. Retsepti kombineerisin mitmest erinevast kokku, päris sellist nagu tahtsin, ma ei leidnudki.

150 gr võid
3 muna
3 dl suhkrut
3 tl soodat
5 tl kaneeli
1,5 tl soola
3 tl vanillisuhkrut
5dl jahu
200 gr rosinaid
200 gr kõrvitsaseemneid
7-9 dl jämedalt riivitud kõrvitsat

Vahusta munad ja suhkur, lisa sulanud või, vahusta veel. Sega omavahel kõik kuivained, lisa munavahule. Sega ja lisa järgemööda kõrvits, seemned ja rosinad. Küpseta 180°C ahjus 50 min kuni sisse pistetud puutikk on puhas.

Kook sai mahlane ja kohev. Järgmisel päeval mumeelest veelgi parem, jahtununa on kõrvitsa ja kaneeli maitse ja tektskuur veel paremini tuntavad. Ilmselt säilib mahlasena mitu päeva. Kindlasti sobiks siia peale mahe vaniljemaitseline toorjuustuglasuur või hoopis peened shokolaaditriibud.