Selle koogi lugu sai alguse sellest, kui mul tuli ühel õhtul vastupandamatu koogiküpsetamise isu (teate ju küll, kuidas see on) ja mul oli arvel täpselt 3,88 eurot ja ega ma tegelikult poodi ei tahtnudki minna. Kuna ma teadsin, et kodus pole mune siis kaevusin internetti otsima munavaba koogi retsepti.
Mulle oli ammu silma jäänud üks tagurpidi banaanikook Juci sulest, aga see retsept eeltoodud põhjustel ei sobinud, siis otsustasin olla loominguline ja paar sobivat retsepti lihtsalt üheks ühendada. Tulemuseks oli kleepuv ja karamelline, kohev ja niiske kook, mis minu jaoks oli täielik hitt. Karamellistunud banaanid olid suussulavad ja järgmine kord panen ma neid koogi sisse vähemalt topelt koguse.
Kui tavaliselt banaanikookidega on see lugu, et mida küpsemad banaanid, seda parem, siis selle koogi puhul pole vahet. Veidi tooremad banaanid saab ahjus lihtsalt eelküpsetades just parasjagu pehmeks ja sulanuks muuta.
Kate: 3 keskmist banaani 50 gr mandleid 4 spl demerara või fariinisuhkrut 4-5 tl võid poole sidurni mahl
Taigen: 6 dl keefirit 1 dl õli 2 dl demerara suhkrut 2 dl valget suhkrut 8 dl nisujahu 1 spl vaniljeekstrakti 1 tl söögisoodat (kuhjaga) poole sidruni mahl
Koori banaanid ja lõika pikkupidi pooleks. Raputa 2 spl suhkrut koogivormi põhja, aseta banaanid suhkrule ja raputa peale ülejäänud suhkur. Puista banaanidele ka jämedalt hakitud mandlid, tilguta kõigele sidrunimahla ja kõige peale aseta võitükid. Kui sul on banaanid, mis pole väga küpsed, siis küpseta banaane 200°C ahjus 10 minutit. Taigna jaoks sega kokku kuivained, lisa keefir, sidrunimahl, vaniljeekstrakt ja õli ning sega kiirelt ühtlaseks taignaks. Vala ettevaatlikult banaanidele ning küpseta 180°C ahjus 50 minutit. Testi koogi küpsust puutikuga. Lase koogil 5 minutit vormis jahtuda ning kummuta ettevaatlikult taldrikule.
Selle koogi lugu sai alguse sellest, kui vaatasin köögilaual kõrguvat õunakuhilat ja mõtlesin, et ma polegi see sügis õunakooki veel teinud. Ja kuna õunakookide retsepte on tuhandeid, häid retsepte samamoodi väga palju, jäi esialgu lihtsalt mõte koogist pähe kummitama. Veetsin mõned päevad ideed peas keerutades ja veebist retsepte lugedes, kui otsustasin proovida kätt iirise tegemises. Sest õunte ja iirise kooslus kõlab ju isuäratavalt! Tegelikult on protsess lihtne ja karta pole midagi.
Ja ausõna, koogipuru ei tee ma enam külma võiga kunagi, sulavõiga oli see niivõrd lihtne. Kahju kohe, et ma seda varem ei teadnud. Kõik need purukoogid, mis tänu sellele tegemata jäänud on! Külma või käsitsi jahusse näppimine on üks tüütumaid asju, mida ma küpsetamise juures tean. Ja sellist õiget ja head köögikombaini mul ka pole, mis ühe nupuvajutusega koostisained ühtlaseks taignaks võlub.
Kook ise on väga maitsev ja külluslik, eriti ääred, mis ahjus iirisesegust karamelliseks küpsesid. Eriti maiad teevad iirist topeltkoguse ja serveerimisel niristavad seda koogitükile veel peale.
Algretsept Nami-Namist.
Kõigepealt valmista iiris. Selleks vala suhkur kuivale pannile ja kuumuta keskmisel kuumusel. Sega vahepeal, et suhkur ühtlaselt sulaks ja pruunistuks tumedat kuldpruuni värvi. Lisa või ja sega ühtlaseks, lase keeda umbes paar minutit. Lisa vahukoor ja keeda segu veel umbes 3-5 minutit, pidevalt segades. Ole ettevaatlik, vahukoore lisamisel suhkrusegu hakkab mullitama ja võib pritsida! Kui iiris on valmis, tõsta pann kuumuselt ja lase veidi jahtuda. Taigna jaoks sulata või. Sega kuivained ja lisa sellele veidi jahtunud sulavõi, sega kõik ühtlaseks puruks ja jaota puru kaheks. Ühele osale lisa muna ja jogurt/piim ja klopi ühtlaseks taignaks. Vala see 20cm läbimõõduga lahtikäiva vormi põhja. Lõigu õunad väikesteks tükkideks ja sega kaneeliga. Pane õunatükid vormi ja vala õuntele soe iirisesegu. Klopi omavahel ricotta, muna ja suhkur, vala see iirisesegule. Kõige peale raputa ülejäänud puru ja küpseta kooki 180°C ahjus umbes 45 minutit. Võta kook ahjust, lase jahtuda umbes pool tundi enne lahti lõikamist.
Mis mind sundis neid koogikesi täiesti eksprompt tegema oli õhtune magusaisu ja pealkiri “One minute chocolate cake!”. See püüdis minu kui šokohooliku tähelepanu ja retsepti lugedes tõdesin, et mul on kõik koostisosad kodus olemas. Kuna mul mikrolaineahju pole, siis minul ei saanud nad valmis ühe minutiga aga sellest hoolimata oli neid kiire kokku segada ja siis pidi ainult natuke veel ahju kõrval kannatama kuni nad valmis said.
Näevad nad välja natuke nagu šokolaadivulkaanid aga tekstuurilt on üsna erinevad. Need koogikesed on tihked ja tummised, kõrvale soovitan head külma vaniljejäätist (kuigi mul endal seda parasjagu kapist võtta polnud) või hoopis hapukat toormoosi. Ei saanud jätta ka retsepti muutmata ja lisasin veidi soolatud india pähkleid ja maapähklivõid aga need komponendid on täiesti vabatahtlikud. Magusaisu saab nendega igal juhul ületatud.
Nendest kogustest saab kaks väikest koogikest.
3 spl kakaopulbrit (nt. Meie Mark) 6 spl nisujahu noaotsaga soola 5 spl suhkrut 1/2 tl küpsetuspulbrit 2 spl maisiõli (või muud küpsetusõli) 1 dl piima 1/2 tl vaniljeekstrakti 1 spl maapähklivõid ~50 gr purustatud soolatud india pähkleid veidi võid ramekinite määrimiseks
Võita ramekinid korralikult ja soojenda ahi 180°C-ni. Sega omavahel kuivained korralikult, lisa õli, piim ja maapähklivõi ja sega kõik ühtlaseks taignaks. Vala ramekinitesse ja küpseta 15-18 minutit 180°C pöördõhuga ahjus (200°C ilma pöördõhuta). Koogid on valmis, kui sisse torgatud puutikk enam-vähem puhtana välja tuleb.
Jah, ma tean ma tean. Jälle kõrvits. Aga ma ei saa midagi teha. Ma üldse ei plaaninud siia seda üles panna, järjekordne kõrvitsakook ju. Mul oli see plaanis lihtsalt valmis teha, külalistele pakkuda, ise ka natuke süüa ja kõik. Sest, nagu näha, ei ole mul tervest koogist piltigi.
Aga see lihtsalt on väga hea kõrvitsakook. Parem, kui see eelmine, mida ma alati tegin. Ehk et ma otsustasin ikkagi selle viimase tüki jäädvustada ja siin jagada. Seda kooki lihtsalt peab tegema.
Kook paistab esialgu veidi tihkevõitu ja raske aga ei ole seda mitte. On hoopis üllatavalt kerge ja mahlane. Imestad isegi, kui mitu tükki sul õnnestub endale korraga näost sisse ajada. Ma tean, ma proovisin.
Retsept muudetud kujul Nami-Namist.
80% šokolaadi leiab Pärnu mnt.-l asuvast Kalevi kommipoest. Neil on kaneeliga versiooni ka vahest, mis on jumalik.
3 muna 1 dl muscovado suhkrut 2 dl demerara suhkrut (suhkrud võid asendada 3 dl tavalise suhkruga või fariinsuhkruga) 4 dl nisujahu 1 tl vanillisuhkrut 1,25 sl küpsetuspulbrit 1 spl kaneeli 1 tl jahvatatud kardemoni 0.5 tl ingveripulbrit 0,5 tl jahvatatud muskaatpähklit 2 spl brändit 100 gr 80% šokolaadi + 50 gr glasuuriks 0.5 tl soola 1.25 dl maisiõli (või muud mahedamaitselist õli) 500 gr kõrvitsapüreed (või riivitud toorest kõrvitsat) koogivormi jaoks veidi võid ja riivsaia
Valmista ette koogivorm, kas suur ümmargune keeksivorm või 24-cm lahtikäiv vorm. Võita see ja puista üle riivsaiaga. Siis haki šokolaad jämedalt ja sega kokku kuivainetega (välja arvatud suhkur). Vahusta munad suhkruga, lisa brändi ja kõrvitsapüree, sega korralikult. Lisa taignale kuivained ja õli, sega õrnalt kokku. Vala taigen koogivormi ja küpseta 175°C ahjus 1 tund või kuni koogi keskele pistetud puutikk kuivaks jääb. Võta ahjust ja lase vormis veidi jahtuda. Soovi korral võid jahtunud koogile peale niristada sulatatud šokolaadi. Selleks sulata hakitud šokolaad vesivannil, lisa paar supilusikatäit kuuma vett ja nirista koogile.
Kogenud blogikülastajad teavad juba, et ma olen suur beseesõber. Lapsest saati on mulle maitsenud need kreemiga kokkukleebitud beseemaiused (kreemi kraapisin küll vahelt ära) ja Pavlova kook on üks mu suurtest lemmikutest.
Kookosküpsiseid sain vist esmakordselt mingil ammusel vastuvõtul, kuhu oli neid meisterdanud Bonaparte usinad kokad. Igaljuhul olid need hirmus maitsvad ja sellest peale jäid need mulle kukla taha kummitama.
Kuni selle hetkeni, kui ma hankisin endale küpsise/glasuuri presskoti ja uue kaamera, millega filmida saab. Mina tahtsin küpsiseid teha ja PeZ seda filmida ning lõpuks need kaks kokku ka said.
2 külma munavalget 120 gr valget suhkrut noaotsatäis soola 0,5 tl maisitärklist 0,5 tl 5% äädikat 100 gr kookoshelbeid (röstituna)
Tugevamaks kookosemaitseks soovitaksin helbed röstida. Selleks kuumuta neid kuival pannil kuni nad muutuvad kuldpruuniks. Vala pannilt kaussi ja lase jahtuda. Alusta munavalgete vahustamisega kuni vaht on veidi hallikas, lisa pool suhkrust. Vahusta veel, lisa ülejäänud suhkur ja vahusta, kuni vaht on tugev ja läikiv. Lisa sool, tärklis ja äädikas, sega visplitega paar korda veel, et need ühtlaselt vahus jaguneks. Lisa kookoshelbed, sega ja pane tainas kotti. Presskoti puudumisel võid kasutada lihtsalt teelusikat küpsiste vormimiseks. Kata küpsetusplaat küpsetuspaberiga, pressi kotist ühesuurused küpsised ja küpseta 100°C ahjus 30 minutit.
Kui soovid seest nätskeid küpsiseid siis eemalda kohe nad ahjust võttes plaadilt, et vahukommilaadne sisemus plaadi kuumuses ära ei kuivaks. Kui sulle meeldivad kuivad ja krõbisevad beseeküpsised, siis jäta nad ahjuplaadile jahtuma.
Telli RSS voog
Värsked kommentaarid