Vutid veinikastmes

Meile saadeti vutte! Jah, peaaegu out of the blue ehk ükspäev teatas PeZi isa, et sai kuskilt tuttav tuttava kaudu Järveotsa vutifarmis kasvatatud vutte ja võttis meile ka. Oleme varem ka Kaubamajas neid külmutatud isendeid vaadanud aga siiani ei kippunud neid eriti ostma, üheks põhjuseks krõbe hind ja teiseks päritolumaa (Saksa? Poola? Ei mäleta enam). Aga kodumaised – andke aga siia! Kokkupuude vuttidega on mul siiani olnud vaid vutimunade läbi, ei muud.
Neid ette valmistades ajasid nad oma väiksusega veidi naerma, olid nagu rusikasuurused kanad. Retsepti kaugemale otsima ei läinud, tegin täitsa selle järgi.

6 vutti
150 gr viinamarju
oliiviõli
4 šalottsibulat
0,5 kaalikat
3 dl punast veini
soola
musta pipart

Serveerimiseks rohelist salatit ja poolitatud viinamarju

Pese ja kuivata vutid, hõõru soola-pipraga. Täida seest viinamarjadega ja kinnita vajadusel puutikuga. Pruunista vutid ümberringi ja tõsta taldrikule. Prae samas õlis viilutatud sibulad ja kaalikakangid, maitsesta soolaga. Vala kaalikas ja sibulad ahjupotti, säti peale vutid ja vala sisse punane vein. Lase 220°C ahjus küpseda umbes 40-50 min.
Serveeri haudunud kaalika, rohelise salati ja poolitatud viinamarjadega.

Vutti süües kujutasin ette, et olen nagu hiiglane kes sööb terveid kanu. Ma nagu mäletaks, et oleksin sarnase sisuga muinasjuttugi kunagi kuulnud. Igatahes maitseb vutt nagu… tummine kana? Lihasem kana ehk? Söömine on ettevõtmine omaette, ligi tuleb võtta hunnik salvrätte ja siis püüda mitte liiga peen kogu selle toimingu juures näida, sellest ei tule nagunii midagi välja.