Pehmed vahvlid mustikatega

Maal käies oli mul päris kindel plaan minna metsa mustikale. Esimesel päeval see kahjuks ebaõnnestus kuna terve päev sadas paduvihma (seesama vihm, mis Tallinnasse ei jõudnudki lõpuks). Ja siis teisel päeval aeti mind üsna varakult üles, et nüüd on minek. Mustikakohas oli mustikaid noh, ütleme, et normaalselt. Aga Nõval see-eest, kus paar päeva varem natuke peesitamas käisime, vot seal metsades oli jälle mustikauputus. Neid ei jaksagi keegi ära korjata, lihtsalt nii palju on.Minu väga suureks kurvastuseks oli mul imetabaselt väike sügavkülm, seega jõuavad sinna vaid väga valitud asjad. Ja 5 karpi mustikaid võtab praegu sellest väärtuslikust ruumist 1/4 enda alla.Selliseid paksemaid vahvleid olen mõelnud ikka teha aga pole nagu leidnud head retsepti, millesse uskuda võiks. Ausaltöeldes pole ka see käesolev just see õige aga ma kahtlustan, et selles, mis võiks olla see päris õige, sisaldub hirmutav kogus võid. Ja ma ei teagi, kas ma selle tegemise julgen ette võtta… Retsept Epicuriousest.

280 gr jahu
2 spl suhkrut
2 tl küpsetuspulbrit
1 tl soodat
3/4 tl soola
5 dl keefiri
75 gr võid
2 muna
veidi võid vahvliraudadele

Sega kuivained omavahel. Sulata või ja lase maha jahtuda. Vispelda see keefiri ja munadega kokku. Lisa keefirisegu jahusegule, sega korralikult. Küpseta vahvlid, aeg-ajalt vahvliraudu võiga määrides.

Need on sellised pannkoogi ja vahvli vahepealsed küpsetised. Mumeelest nende nõuka-aegsete raudadega neid teha ei saa, tainas on selleks liialt paks ja kerkib ka päris palju. Aga purustatud värskete mustikate ja vahtrasiirupiga maitsesid pühapäevaseks lõunaks ideaalselt.