Kartulivorm rosmariiniga

Kui paljud teist teevad nö. õhtusöögiplaani ette? Nädalaks? Paariks päevaks? Ma ise pole seda varem teinud. Aga eelmise nädala alguses mõtlesin, et võiks. Täitsa proovi mõttes. Sest mulle tegelikult üldse ei meeldi õhtuti toidupoes kõikide nende inimestega seal koos sagida, keegi on alati su teel ees või jään ise kellelegi ette. Ebameeldiv ja aeganõudev. Ja riiulite vahel nuputamine, et mis nüüd täna õhtuks teha, on kah, pehmelt öeldes, tüütu. Selle tunni-pooleteise veedan palju parema meelega juba kodus olles, tehes seda mis mulle just parasjagu meeldib. Las nad sagivad seal omaette paar õhtut, mind ei huvita. Ja loomulikult on seal juures veel üks pluss. Rahasääst. Sest paratamatult lendab iga õhtu poes käies palju rohkem asju korvi, kui tegelikult vaja oleks.
Kuna see jaanuar on minu jaoks säästmise kuu, siis see on väga hea lisaboonus. Ja see töötas, väga hästi isegi. Natuke peab muidugi rohkem ette mõtlema, aga vähemalt poes saab kiiremini ühele poole oma asjadega. Nimekiri valmis, asjad korvi, vups-vups ja juba oledki kodus.
Eelmisel nädalal üks õhtustest hõrkudest oli kartulivorm rosmariiniga. Ja muidugi juustuga.

ca 0,5 kg kartuleid
1 muna
paar dl piima
100-150gr riivitud juustu
paar spl võid
rosmariini, soola

Viiluta kartulid nii õhukeselt kui võimalik, mida õhemalt, seda parem. Sega kokku muna ja piim, maitsesta soolaga. Pane paar kildu võid ahjuvormi põhja (kasutasin nn. keeksivormi), kata põhi kartuliviiludega. Riputa vahele rosmariini ja juustu, kata jälle kartuliviiludega. Tee nii, kuni kartulid otsa saavad, 3-4 kihti peaks ikka välja tulema. Peale muidugi natuke riivjuustu, veidi soola ja paar kildu võid. Vala juurde ka muna-piima segu. See peaks peaaegu kogu ulatuses kartulid ära katma. Küpseta 200°C ahjus vähemalt tund aega, kui mitte rohkem. Kartul peab olema täiesti pehme, hamba all vastu hakata ei tohiks.

Kõrvale juurde hunnik värsket salatit. Meil on viimane hitt kodus kurgi-seesamisalat, see sobis ka sinna hästi. Ja mis sellesse roasse veel puutub, seda on imeodav teha. Kes midagi lihalist sisse igatseb, siis võiks panna sinna vahele praetud peekonitükke. Või huvitavalt maitsestatud hakkliha. Või lõhet. Aga mulle meeldis just nii, kartul omas hiilguses.

You may also like...

3 Responses

  1. Leelo M. Umbsaar says:

    lihtne ja põnev asi. selle pean ma siin ära proovima. meil on siin Hiinamaal häid ameerika (Oregoni) kartuleid saada, mis ei ole liialt jahused ega valmi plekilisena.

    annan teada, kuidas tehtuga maitse poolest rahule jäädi. eks ma serveerin seda kui Eesti toitu, mis muud ;)

  2. Kärt says:

    Proovi kindlasti. Saad serveerida kui eksootikat :)

  3. triinu says:

    Tänu sellele retseptile olen hakanud jälle kartulit sööma. Olin eelmisel talvel püstihädas – maalt muudkui saadeti kartuleid ja polnud teisi kuskil hoida. Nüüd teen seda vormi juba neljandat või viiendat korda. Täna Hiiumaa mahemunade, Vormsi kartuli, Pajumäe talu piima ja omakasvatatud rosmariiniga. Mõnus.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *