Karjusepirukas

Ka selle lihtsa roa tegemine oli esmakordne. Ja kartulipdru tegemine… kas just unustatud (sest kartulipudru tegemise kohta käib sama jutt mis jalgrattasõidu) aga kindlasti väga ammune tegemine. Ja selle maitsmine… ütles mulle kohe, et need bistrookad-sööklad küll päris kartulitest püreed ei serveeri.

umbes kilojagu häid pudrukartuleid
1,5 dl piima
1 spl võid
500 gr hakkliha (parim oleks lamba, sobib ka segu või sea)
2 sibulat
2 keskmist porgandit
100 gr rohelisi herneid
2 spl tomatipüreed
3 spl Worchesteri kastet
300-400 ml puljongit
veidi riivitud juustu
soola, musta pipart

Koori kartulid ja pane keema. Haki sibul ja porgand, prae pannil vähese võiga umbes 5 min, lisa hakkliha. Pruunista see, lisa tomatipüree ja Worchesteri kaste. Lisa puljong ja sega, maitsesta soola ja pipraga ja lase segul madal tulel haududa umbes 20 min. 5 min enne tulelt võtmist lisa herned.
Vahepeal valmista kartulipüree – kurna kartulid, lisa sorts piima, soola ja veidi võid ja tambi puruks ning klopi kohevaks.
Soojenda ahi 200°C-ni. Pane lihasegu ahjuvormi põhja, säti peale kartulipüree ja riputa kõige peale veidi riivitud juustu. Küpseta umbes 20-25 min või kuni vorm muutub kenasti kuldpruuniks.

Pole vaja vist mainidagi, et tegemist on tõeliselt tõsise kõhutäiega, kindlasti kandideerib pohmapeletaja kategoorias. Kuigi siis oleks see midugi mõistlik ette valmistada, sest peale veidikest seismist maitseb see vähemalt sama hästi kui värskelt. Ligihiilivat kevadet ei meenuta ta küll mitte kuskilt otsast aga kui soov selle järgi on, tuleb hoopis natuke köögiakent paotada ja veidi värsket õhku sisse lasta. Natuke nagu juba meenutab … või ei?