Krevetikook

Sõltuvalt vanusest on sünnipäevad toredad, mõttetud, kohustuslikud ja “tahaks, et keegi päris täpselt mu vanust ei mäletaks” sündmused. Vähemalt sarnane mulje on mulle jäänud küll. PeZi vend on veel selles esimeses faasis seega jutt sünnipäevale tulemisest läks lahti juba mitu nädalat enne. Mis on ju ainult tore, ma ise olen ka veel peaaegu selles esimeses faasis. Või vähemalt niipalju mis puudutab teiste sünnipäevi :))
Peale seda, kui pere avastas selle blogi siin ja mu kokandushuvi ilmsiks tuli, oli mul veidi selline tunne, nagu oleks millegi ebamaisega hakkama saanud. Selle imetluselaine peale, millega mind üle valati, tuli meelde üks väike seik aasta algusest, kui me kodus vaatasime mingit kokasaadet. Ma mainisin, et pole olnud veel juhust sparglit ise valmistada ja kindlasti tahaks jne, mille peale PeZ muigas ja ütles, et “Sa hakkad mu isaga ilmselt väga hästi läbi saama”. Nojah. Ilmselgelt pidas ta silmas ühist kokkamisehuvi.
Peale seda oleks olnud ilmselge patt ilma isetehtud koogita külla minna. Kuna mereline kraam on eriti mokkamööda, valisin seekord raamatust “100 pirukat” krevetikoogi. Et ikka kõik oleksid nõus sööma.

Taigen:
3,5 dl jahu
150 gr toasooja võid
1 munakollane
1 tl külma vett
soola

Täidis:
200 gr krevette
4 dl hapukoort
200 gr riivjuustu
2 muna
ohtralt tilli
soola

Mikserda omavahel taigna komponendid, suru ahjuvormi põhja ja äärtesse, küpseta 10 min 200°C ahjus (torka kahvliga paar auku ka enne sisse). Laota krevetid koogipõhjale, peale tilli ja omavahel segatud hapukoor, juust, muna ja sool. Küpseta kuni pealt kuldpruun (20-30 min, sõltuvalt ahjust ja tema iseloomust).

Muidugi maitses. Kõigile. Kuigi iseenesest on väga rammus, palju järjest sööma ei kipu. Aga siis jätkubki parasjagu kõigile. Till on kohustuslik!