Saiategu

Enamus retseptidest, mis ma siia postitanud olen, on soolased road. Ja enamasti ma soolast rohkem valmistangi. Aga aeg-ajalt tuleb peale kange kihu peale midagi küpsetada. Mingit magusat kooki või midagi sarnast. Kooke ma tegelikult küpsetaks isegi rohkem, aga seda saab ju alati nii palju, et keegi seda ära ei söö (paari lõigu kaupa kooki teha ju ei saa) ja väga suureks paisuda ka nagu ei taha. Mingi aeg tassisin suure osa kookidest ja selliste kihude tagajärgi tööle, kõigile meeldis. Iirisega pidusaiad ja pitsastritslid ja kaneelirullid ja mis kõik veel. Nüüd… nüüd enam mitte, erinevatel põhjustel.
Aga see saiategu siin oli mu teine saiategu, esimene läks täiesti aia taha. Sellesmõttes, et need tallanahad, mis ahjust välja tulid, maitsesid päris hästi, aga kerkida nad suurt ei kavatsenud kuna kasutasin graham-jahu (kuna tavaline oli kodus otsa saanud). Ega kõike tarkust ei pea raamatust/internetist saama eks, mõned vitsad võib endale ise ka teha. Kihu ära sellega ei läinud, kihutasin järgmine päev poodi ja tõin tavalist jahu ja uuele katsele! Esimese katse tegin netist otsitud ciabatta-retsepti järgi, et osa taignast tuli eelmisel päeval valmis teha, lasta kerkida ja siis järgmisel päeval ära küpsetada. Seal oli päris mitu etappi ja mässamist. Teisel korral otsustasin, et ei jaksa nii kaua oodata, ja otsisin Nami-namist lihtsama, nö. ühepäevase retsepti. Ciabattat sellest muidugi ei saanud, suht tavaline sai, ainult krõbedama koorikuga. Ega ma tegelikult vist päris õiget ciabattat saanud ei ole, ainult seda, mida poes müüakse. Kas see on see päris? Kohalik on ilmselt erinev sellest, mida meil siin müüakse. Aga minu küpsetatud sai 2 päeva vanana maitses eile õhtulgi röstituna täitsa hästi, katteks peal maapähklivõi ja ploomimoos.
Kookidest veel.. Jõulude ajal tegin PeZi perele imelihtsa koogi (peale mitmepäevast veenmist), ameeriklaste ühte lemmikut, key lime pied. Tõeliselt lihtne ja hea kook, 1-2 lõiku korraga süüa, mitte rohkem. Nagu arvata võibki, rammususe pärast ei kannata rohkem. Mitte et kehakaalu pärast muretseks aga lihtsalt vastu hakkab. Nagu pajatuste järgi USAs kohalikku juustukooki süües oli tunda, kuidas rasvakiht suulakke koguneb. Eile komistasin netis kolades sellise retsepti otsa, mille peale sain kohe vastuseks, et nüüd teed neid. Nojah. Tegelikult on hea asi küll, saaks pilti teha ja teiega ka jagada. Millal ainult, seda ma veel ei tea. Aga lubada võin küll, et tuleb.