Vürtsikas pasta karpidega

Mida selle retsepti kohta öelda saaks? Näiteks, et see võib keele alla viia ja sobiks ideaalselt kellelegi mulje avaldamiseks või millegi tähistamiseks. Tegime selle reede õhtu puhul, sest minumeelest on reede õhtu igati tähistamist väärt sündmus.

200 gr pastat (kasutasime fettuccine pastat)
500 gr puhastatud sinimerekarpe
100 gr chorizot (vürtsikas vorst)
1 sibul
2 küüslauguküünt
3-4 salveilehte
1 dl 35% rõõska koort
1 spl Pernod või Ricardi
2 suurt tomatit
2 dl valget veini
peotäis peterselli
oliiviõli
soola

Haki pannil sibul ja küüslauk peenelt, hauta pannil õlis paar minutit. Lisa hakitud salvei ja tükeldatud chorizo, prae paar minutit. Lisa vein, hauta. Koori tomatid ja haki peenelt, lisa pannile. Mõne minuti pärast lisa Ricard ja rõõsk koor, sega ja maitsesta soolaga. Lase kastmel keeda umbes 5 minutit kaane all. Samal ajal keeda pasta al dente, kurna ja jäta veidi keeduvedelikku alles. Vala pasta tagasi keedupotti.
Lisa kastmesse karbid ja hakitud petersell, pane kaas peale ja kuumuta karpe 2-3 minutit. Vala kaste pastale, lisa vajadusel veidi keeduvett ja sega karbid pastaga läbi. Serveeri kohe.

Olger Kaelep, Meelis Haug liked this post

Sinikarbid valges veinis

Tere, mina olen PeZ. Võinoh, Peetriks kutsuvad vahel, või isegi Raineriks. Peamiselt olen söögiteos Kärdile abikäeks või niisama moraal-ideeliseks toeks, aga hea toit on mulle alati meeldinud, enne ainult pole teadmisi või oskust ehk niipalju olnud kui nüüd kogunenud.
Ühesõnaga, kuna Kärt nüüd paar päeva nädalas autokooli pinki nühib, siis mina katsun miskit välja mõelda. Siiani kõrghetked on olnud kanalihakotletid maapähklivõiga ja nuudlid kana ja … maapähklivõikastmega. Põnevat, ühesõnaga ja katsun mitte pöörduda tagasi oma kiirnuudlite, külmutatud valmispihvi ja majoneesikommete juurde.
Paar aastat tagasi kui esimest korda Cannesi reklaamifestivalil käies pakkus mulle hirmsasti huvi, mis karbid need täpselt on mida kõik igalpool söövad, suurel taldrikul või otse potist, friikartulite või mõne muu käsisöögilisandiga. Kuigi ma kala ei söö, on igasugused mereloomad mul lemmikuteks olnud ja töökaaslane teadis öelda, et tegu sinikarpidega, ehk siis mussels. Järgnevate päevade jooksul sai neid proovitud erinevat moodi hautatult ja valmistatult. Kahjuks ei külmutatud, õlis ega ka soolalahuses karbid ei pääse selle lähedalegi. Äädikas marineeritutest rääkimata. Kuigi restoran Tigu karpe serveerib ja kord neid tellima suundusime, siis just tookord neil sinikarpe polnud – millest polnud midagi, nagu öeldud, maitsevad mulle ka muud mereloomad. Aga siiski karbiisu jäi alles.
Sel nädalal pärast üht äärmiselt frustreerivat tööpäeva seadsingi siis sammud Stockmanni poole, haarasin miski maitsva pudeli valget veini ja võrgutäie elus sinikarpe (väike vihje – väidetavalt tuuakse värskeid mereloomi teisipäeviti, seega ei maksa reede-laupäev enam jääke osta, ilmselt tuleb suur osa ära visata või riskida toidumürgitusega).

Võrgutäis elusaid sinikarpe (ca 700-800g, võib ka natuke rohkem)
Pudel valget veini (ca 250 toidu sisse, ülejäänud kokale)

2 sibulat
2-3 küünt küüslauku
Tükeldatud peterselli

Basiilikut
Võid või oliiviõli
Maitseainesegu
Chilihelbeid

Kõrvale: võimalikult värske küüslauguvõiga sai

Puhasta karbid harja ja külma veega, eemalda “habemed” (kiskudes või lõigates, lõigates ilmselt on parem), viska ära kõik millel karbid puruks või lahti ja koputades ei reageeri. Tükelda sibulad ja prae õlis klaasjaks, purusta küüslauk ja lisa petersell ja lase haududa mõned minutid. Lisa ülejäänud maitsetaimed ja ained, veidi soola ja pipart, maitse järgi. Lisa karbid ja kalla peale vein, sulge pott kaanega. Auruta ca 4 minutit suurel kuumusel, vahepeal raputa potti, et kõik saaks ühtlaselt maitsestatud. Pärast nelja minutit kontrolli kas karbid on avanenud, kui jah, siis on nad valmis, kui suurem osa veel kinni, lase veel minut-2 valmida. Aga tuleks olla ettevaatlik, karpe on väga lihtne üle keeta misjärel nad lähevad kummiseks ja nätskeks. Tõsta karbid taldrikule ja kalla leem kaussi, kuhu saia ja karbi liha kasta, või serveeri otse potist.

Tegelikult oli valmistamine väga lihtne ja tulemus uskumatult hea, niiet see ilmselt ei jää viimaseks katsetuseks, väga levinud variandid on ka teha karpe õlles, siidris, tomatikastmes, gratineeritult, pastaga…