Kaneelirullid
Tegin nädalavahetusel oma suuri lemmikuid – kaneelirulle. Lõpliku isu ajas mulle peale Frieda, kuigi olin nende peale mõelnud juba mõnda aega. Lapsepõlvest mäletan, et ema tegi eriti maitsvaid kaneelirulle (vahest ka rosinatega!), tema legendaarselt heast kringlist olen siin juba varemgi juttu teinud.
Pärmitaigna tegin enda jaoks pea klassikalise Nami-Nami munata pidusaia retsepti järgi (minumeelest lähevad munaga tehtud pärmitaigna küpsetised eriti kiirelt kõvaks). Vahele ohtralt suhkrut, kaneeli ja võid, rulli ja ahju, ei muud keerulisemat.
Katsetasin seekord, kas vaniljeekstrakti lisamine taignale annab veidi vaniljest hõngu juurde, kuid seda oli tunda vaid toorest tainast sõtkudest. Küpsenuna polnud vaniljemaitsest ega -lõhnast mingit jälge.
Uskumatu aga sõime selle hunniku kahepeale ära! Täna võtsin veel viimase, mis oli küll juba seisnud olemisega aga sooja tee kõrvale maitses küll hästi.
oehhhh…tahaks ka. Mul on juba nii ammu kaneelisaiade isu peal.
See tahtmine viib teadagi milleni :)
ojaaa:D