Sinikarbid valges veinis

Tere, mina olen PeZ. Võinoh, Peetriks kutsuvad vahel, või isegi Raineriks. Peamiselt olen söögiteos Kärdile abikäeks või niisama moraal-ideeliseks toeks, aga hea toit on mulle alati meeldinud, enne ainult pole teadmisi või oskust ehk niipalju olnud kui nüüd kogunenud.
Ühesõnaga, kuna Kärt nüüd paar päeva nädalas autokooli pinki nühib, siis mina katsun miskit välja mõelda. Siiani kõrghetked on olnud kanalihakotletid maapähklivõiga ja nuudlid kana ja … maapähklivõikastmega. Põnevat, ühesõnaga ja katsun mitte pöörduda tagasi oma kiirnuudlite, külmutatud valmispihvi ja majoneesikommete juurde.
Paar aastat tagasi kui esimest korda Cannesi reklaamifestivalil käies pakkus mulle hirmsasti huvi, mis karbid need täpselt on mida kõik igalpool söövad, suurel taldrikul või otse potist, friikartulite või mõne muu käsisöögilisandiga. Kuigi ma kala ei söö, on igasugused mereloomad mul lemmikuteks olnud ja töökaaslane teadis öelda, et tegu sinikarpidega, ehk siis mussels. Järgnevate päevade jooksul sai neid proovitud erinevat moodi hautatult ja valmistatult. Kahjuks ei külmutatud, õlis ega ka soolalahuses karbid ei pääse selle lähedalegi. Äädikas marineeritutest rääkimata. Kuigi restoran Tigu karpe serveerib ja kord neid tellima suundusime, siis just tookord neil sinikarpe polnud – millest polnud midagi, nagu öeldud, maitsevad mulle ka muud mereloomad. Aga siiski karbiisu jäi alles.
Sel nädalal pärast üht äärmiselt frustreerivat tööpäeva seadsingi siis sammud Stockmanni poole, haarasin miski maitsva pudeli valget veini ja võrgutäie elus sinikarpe (väike vihje – väidetavalt tuuakse värskeid mereloomi teisipäeviti, seega ei maksa reede-laupäev enam jääke osta, ilmselt tuleb suur osa ära visata või riskida toidumürgitusega).

Võrgutäis elusaid sinikarpe (ca 700-800g, võib ka natuke rohkem)
Pudel valget veini (ca 250 toidu sisse, ülejäänud kokale)
2 sibulat
2-3 küünt küüslauku
Tükeldatud peterselli
Basiilikut
Võid või oliiviõli
Maitseainesegu
Chilihelbeid

Kõrvale: võimalikult värske küüslauguvõiga sai

Puhasta karbid harja ja külma veega, eemalda “habemed” (kiskudes või lõigates, lõigates ilmselt on parem), viska ära kõik millel karbid puruks või lahti ja koputades ei reageeri. Tükelda sibulad ja prae õlis klaasjaks, purusta küüslauk ja lisa petersell ja lase haududa mõned minutid. Lisa ülejäänud maitsetaimed ja ained, veidi soola ja pipart, maitse järgi. Lisa karbid ja kalla peale vein, sulge pott kaanega. Auruta ca 4 minutit suurel kuumusel, vahepeal raputa potti, et kõik saaks ühtlaselt maitsestatud. Pärast nelja minutit kontrolli kas karbid on avanenud, kui jah, siis on nad valmis, kui suurem osa veel kinni, lase veel minut-2 valmida. Aga tuleks olla ettevaatlik, karpe on väga lihtne üle keeta misjärel nad lähevad kummiseks ja nätskeks. Tõsta karbid taldrikule ja kalla leem kaussi, kuhu saia ja karbi liha kasta, või serveeri otse potist.

Tegelikult oli valmistamine väga lihtne ja tulemus uskumatult hea, niiet see ilmselt ei jää viimaseks katsetuseks, väga levinud variandid on ka teha karpe õlles, siidris, tomatikastmes, gratineeritult, pastaga…