Aniisilammas

Kui käisime maal lehti riisumas ja metsas kolamas, saime tagasitulles otse loomulikult igat sorti külakosti kaasa. Sealhulgas ka üks tükk lambaliha. Kuna tegemist polnud kõige esinduslikuma palaga (enamus lendas rasva ja kõõluste näol prügkasti), siis arvasime, et mõistlik on sellest supp teha. Okei. Kuna Köyhät Ritarit’e retseptilehelt oli varem silma hakanud aniisilambasupi retsept, siis seda proovitud saigi. Kõik oli väga tore, niikaua kuni selgus, et sellest järgi tehtud variandist ikka väga vist suppi ei saa ja lihtsalt hautiseks on ka liiga lihane, siis keetsin kiirelt hoopis nuudlid juurde. Mis ei tähenda aga, et maitse oleks vilets olnud.

200-300 gr lambaliha, tükeldatuna
1 karamboolat
1 tl aniisiseemneid
0,5 tl köömneid
1 sibul
paar küüslauguküünt
1 spl tomatipüreed
2-3 dl puljongit
veidi õli

Kuumuta paksu põhjaga potis õli, lisa aniisiseemned, tükeldatud karamboola, sibul ja küüslauk. Hauta kuni sibul on pehme, tõsta kuumust ja lisa liha. Pruunista liha ja lisa kõik ülejäänud ained. Hauta 45 min-1,5 tundi, sõltuvalt liha pehmusest. Vajadusel lisa vedelikku, kui tundub, et keedus hakkab põhja kõrbema.

Et sellest ikkagi supp saada, tuleks oluliselt rohkem vett lisada. Sellisel juhul tuleks ka kindlasti rohkem karamboolat panna, nagu algses retseptis ka kirjas on. Kuna see vili pole aga odavaimate killast (ca 250.- kg) siis piirdusin seekord ühega. Ega ta täitsa valmis ei olnud ka ja tänu sellele mingit erilist maitsekogemust ei pakkunud. Arvatavasti võiks asendada selle kiiviga, mis pole veel päris pehme, või siis miks mitte ka pirnõunaga? Seljuhul tuleks aniisiseemnete kogust suurendada.
Ilmselgelt pole see retsept mõeldud inimesele, kellele aniisimaitse on vastukarva. Kui te päris täpselt ei tea, mis see on, siis paljude jaoks tähendab see mekk vanaaegset köharohu maitset. Võin öelda, et väga paljudele see ei meeldi. Seevastu aga on nii, et meile mõlemile see kangesti meeldib ja tänu sellele võime tihtipeale seltskonnas rahus (korteripidudel osalejad, te teate küll mis see tähendab) nautida pastisi ehk aniisiviina jääga. Parim on Ricard, aeg-ajalt saab ostetud ka Pernod, kuigi viimane on suti liig magusa maitsega.